Üritused

Juba järgmisel kolmapäeval 19. augustil kell 17:00 avatakse Kordon Konteinergaleriis Karel Koplimetsa videoinstallatsioon „Juhtum nr 14. Torm Läänemerel”. Järgneb kell 18.00 kunstnikuvestlus autoriga (Kordon Artist Talk) ning merepäästeseminar. Oled väga oodatud!   Merekonteineris eksponeeritav Karel Koplimetsa videoinstallatsioon tekitab rahutukstegevat ruumielamust ning ärevust, laiendades mõtet inimese juhitud tehnoloogia ja loodusjõudude vahelisest intriigist.    Karel Koplimets (s.

18. augustil toimub algusega kl 16:00 Loomelinnaku Väligaleriis näituse „Tõde ja õigus: vanad“ raames Raul Meele kunstnikuvestlus, kus autor avab nii käimaoleva näituse, kui ka enda varasema loomingu tagamaid.   Näitusel eksponeeritavas graafilises albumis käsitleb Raul Meel talle omasel moel eesti kirjandusklassikat - A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ - mängides tähenduse, sümbolite ja kompositsiooniga. Nii nagu tõe ja õiguse olemus, ei ole ka albumi lehtedel viidatud tegelaskujud rangelt (ning nende läbi osundatud tõe ja õiguse kontseptsioon) polaarsed ega selgete piirjoontega.

Näitus „Ruum kahele“ Haapsalu Kunstikooli hoovigaleriis võtab kokku kahe eesti klaasikunstniku Peeter Rudaš’i ja Mare Saare viimaste aastate loomingulise protsessi tulemused, kus, töötades koos Laugu klaasikojas Saaremaal, kindlasti ollakse vastamisi üksteist mõjutanud, jäädes siiski kindlaks oma käekirjale ning uskumustele.   Laugu klaasikoda Saaremaal on külastajaile avatud olnud juba 25 aastat, seda alates 1995. aastast, mil Peeter Rudaš loomevabaduse otsinguil selle rajas. Suvekodu õuele ehitatud väiksesse hoonesse mahuvad klaasisulatus- ja lõõmutusahi, trummelahi ja paar lihvimispinki, lisaks klaasseintega galerii. Töö Laugu klaasikojas toimub suviti ning on seetõttu äärmiselt kontsentreeritud ka ajalises mõttes.   Peeter Rudaš’i loomingus on oluline osa klaasist kuumalt vormitud ja valatud skulptuursetel teostel.

  19. augustil kell 17.00 avatakse Tartu Jakobi galeriis Leho Rubise ja Helen Loiti näitus „Tajude allikas“. Ülespanek toob ühisesse ruumi kaks erinevat võimalust kujutada tavateadvusest erinevat meeleseisundit kui me maailma tajumise allikat. Näitus toimub koostöös Eesti Akadeemilise Orientaalseltsiga, Eesti Teaduste Akadeemia toetusel.   Leho Rubis lõpetas 2001. aastal Tartu Ülikooli maali osakonna ning kaitses 2010. aastal TÜ kunstiajaloo osakonnas teadusmagistri kraadi magistritööga „Kaanonite teke ja areng india budistlikus kunstis“. Tema viimaste aastate jooksul erinevates meediumites (maal, installatsioon/maakunst, video) loodud teoste fookus on inimese teadvuse seisunditel ning  tajuväljadel avalduval.   Helen Loit lõpetas 2013. aastal Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide maali eriala. 2018.

08.08.-08.09.2020   ARS Showroom galeriis on võimalik tutvuda Mihkel Maripuu varem avalikustamata teostega. Tegemist on spontaanselt, poolvisandlikus „draft“ võtmes eksperimentidega, kus kunstnik on püüdnud katse-eksituse meetodil „tühimikust tuuma välja pigistada“   Mihkel Maripuu on kunstnik, kelle tegevust iseloomustab meediumiülene praktika. Manipuleerides heli ja pildi, mõtte ja materjaliga, kandes vaimseid väärtusi maisesse vormi. Kunstniku uurimusalasteks teemadeks on olnud post-interneti olemus kaasaegses kunstis, neo-materjalism ja muud subkultuurilised ilmingud ning digitaalajastu omapärad, mis on mõjutanud kaasaegse visuaalkeele kujunemist.

19. augustil esietendub ARS-i kunstilinnakus Stuudio 98-s heli- ja etenduskunstniku Erik Alalooga lavastus „Poeesia ja vägivald”.    „Poeesia ja vägivald” on tehnoloogilise-, objekti- ja füüsilise teatri, helikunsti ning visuaalpooesia ühises mõjusfääris aset leidev lavastus, mis on osa Erik Alalooga doktoritööst EMTA teatrikunsti erialal. Doktoritöö uurib brikolaaži kui protsessimeetodi rakendamist postdramaatilises teatris.   Alates 2005. aastast on lavastaja oma loomingulise fookuse asetanud inimese ja masina vahetu füüsilise suhte uurimisele ja rakendamisele. Ta alustas interaktiivsete objektide konstrueerimisega näituseformaadis, hiljem keskendus peamiselt etenduskunstidele ning eksperimentaalmuusikale.

Grupinäitus „ida ots(as)?“ vaatab värske pilguga üle ja küsib, millised on ida-eurooplaste identiteediga seonduvad sotsiaalpsühholoogilised kogemused. Kaheksa eesti eri põlvkonna kunstnikku esitlevad oma töid erinevates meediumites, luues sel keerulisel teemal võimaluse avatud aruteluks. Küsime: mida tähendab olla riik, mis geograafiliselt paikneb ja mida määratletakse Põhja- ja Ida-Euroopana? Kuidas kujundavad Eesti identiteeti sisemised ja välised ootused? Millal suudame vastata Lääne-Euroopa majanduslikele, sotsiaalsetele arengustandarditele või on meil tahtejõudu ja südikust leida oma tee?   Kunstnikud: Alexei Gordin https://www.alexeigordin.com/ Madlen Hirtentreu https://www.madlenhirtentreu.com/ Flo Kasearu http://www.flokasearu.eu/

14.00 Festivali avaperformance Pärnu Raekoja ees (Uus tn. 4)  14.30 Näituse avamine Pärnu Raekoja linnagaleriis (Uus tn. 4):    IN Graafika esitleb: Festivali peanäitus Pärnu Raekojas - „Tuntud ja tundmatu PEETER ALLIK“ Peeter Alliku graafika ja videoretrospektiiv „Künnivaod“   Festivali peanäitus eksponeerib eelmise aasta viimasel päeval igavestele künnivagudele siirdunud Peeter Alliku ulatuslik graafikalooming, mida elustavad tema poolt ja temaga tehtud laiemalt esitlemata videomaterjalid – intervjuud, tema lavastatud lühifilmid.    „Peeter Allik oli maamees.

Näitus on avatud 8. august – 30. august kolmapäevast pühapäevani 12.00-18.00 (esmaspäeval ja teisipäeval oleme suletud) Narva kunstiresidentuuri hoones Joala 18. Näitus on tasuta.

Võru galeriide tuur on spetsiaalse programmi ja pikendatud avamisaegadega galeriiõhtu. Programmi on kaasatud Vana-Võromaa kultuurikoja galerii, Stedingu maja kohvik, Liiva- ATE ja Võru Linnagalerii.   Alates kella 17st kuni 19ni õhtul toimuvad galeriide külastused ja näituse tutvustused. Enamikes galeriides on kogu õhtu jooksul kohal nii kunstnikud kui ka galeristid, et tutvustada kõigile huvilistele näitusel olevaid teoseid.   17:00 Liiva-ATE ( Liiva 11a, Võru) 2018. aasta sügisel vallutas kamp kunstnikke, õmblejaid, keraamikuid, muusikuid ja teisti loomeinimesi aastaid tühjalt seisnud Liiva 11a asuva maja teise korruse. Kunstikorrus sai endale nimeks Liiva-ATE, mis on eelkõige ateljeede ning stuudiote näol nende tööpaik, mis pole igapäevaselt avalikkusele avatud.